Ma olen alati otsinud elus täiuslikust, ma olen tahtnud olla parim kõiges mida ma teen- see on nii tüütu!!!
Kui tihti oled sa mõelnud:
-ma olen täiesti üksi- mitte keegi ei hooli.
-mitte miski ei lähe nii nagu ma soovin.
-mul ei ole seda millest unistanud olen.
-keegi ei hinda minu tööd.
-mulle ei meeldi üldse mu välimus.
-ma teen kõike valesti.
-ma olen alati kurb.
-ma ei leia kunagi armastust.
-kõigil teistel on parem kui mul.
-jne
Me ei saa muuta oma probleeme aga me saame muuta oma suhtumist.
Kui me maailm ühe sõrmeliigutusega kokku variseb on seda nii raske muuta, see on ju terve maailm milles me elame. Minuga on juhtunud seda nii palju kordi, et neid hetki meenutades tundub reaalsus ebareaalne.
Me ei või kunagi teada mida üks või teine inimene läbi elab, mis toimub tema südames, mõtetes ja elus. Me ei või iial teada, kuidas üks naeratus või meie olemasolu võib lisada midagi hindamatut kellegi päeva. Me ei tea kunagi, mitu inimest läheb magama mõtetes, kus me eksisteerime.
Me ei suuda eales ette kujutada kui tohutult paljud inimesed just nii ennast hetkel tunnevad. Kuna me ei oska jagada: armastust, siirust, soojust ja naeru! Me sisestame endale igapäev neid samu lauseid, mis omakorda muudavad meid isekateks nii enda kui ka teiste suhtes.
Meie elu on täpselt nii haletsusväärne nagu me seda endale ette kujutame.
Rõõm ei ole miski kujuteldav, selleks, et rõõmu tunda tuleb eeldada häid asju ja tuleb lõpetada selliste asjade ütlemine. Me tunneme täpselt nii nagu me mõtleme: head, halba, kurba, lootusrikast.
Usk on see mida me vajame asjadeks, mida me soovime. Kui me ei eelda kunagi head, ei juhtu ka midagi head.
Me peame elama iga päev ootuses, et see tuleb suurepärane ja mitte laskma halbadel asjadel ja mõtetel endast võimu saada!
No comments:
Post a Comment